Eesti maaelu arengukava 2014-2020 (MAK) rahastamisvahendi laenutaotlusi võetakse vastu alates 17.05.2021

Rahastamisvahendist finantseeritakse kavandatavaid investeeringuid, mis on jätkusuutlikud, kuid ei leia turult piisavalt rahastamisallikaid. Rahastamisvahend peab leevendama rahastamisvahendite eelhindamisel selgunud turutõrkeid. Rahastamisvahendite eelhindamise aruanne on toodud ministeeriumi kodulehel.

Rahastamisvahend toetab Euroopa struktuuri ja investeerimisfondide ja ühtse strateegilise raamistiku eesmärke:

• väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate [1] ja põllumajandussektori (EAFRD [2] puhul) ning kalandus- ja vesiviljelussektori (EMKFi [3] puhul) konkurentsivõime suurendamine;
• keskkonnahoid ja keskkonnakaitse ning ressursitõhususe edendamine;
• kestva ja kvaliteetse tööhõive edendamine ja tööjõu liikuvuse toetamine.

Laenud on suunatud järgmistesse valdkondadesse:

• Investeeringud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks (MAK meede 4.1)
• Investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks (MAK meede 4.2)
• Investeeringud majandustegevuse mitmekesistamiseks maapiirkonnas (MAK meede 6.4 (5C)) pressiteade "Ettevõtjad saavad Eesti maaelu arengukava 2014-2020 rahastamisvahendi sihtfondi tagasilaekunud raha taas kasutada"
   

Juhime tähelepanu:

• Maaelu arengukava 2014-2020 (MAK) rahastamisvahendi sihtfondist laenu võttes, peab laenuvõtja arvestama, et laenuga rahastatava kulu kombineerimisel muu toetusega (PRIA, RTK, KIK jm), ei tohi laenu ja muu toetuse kogusumma olla suurem asjaomase kuluartikli kogusummast. Kuluartikli kogusumma (laen + muu toetus) ületamisel on laenuvõtja kohustatud enamsaadu erakorraliselt tagastama. Lisaks ei tohi rahastamisvahendi laenu kasutada toetuse eelrahastamiseks ega vastupidi.

• 14.07.2023 jõustunud Rahastamislepingu nr 10 muutmise lepinguga nr 220 on muu hulgas lisandunud laenu taotlejale/laenu saajale järgmised nõuded:

1) ettevõtja omakapitali osakaal (Equity ratio) enne finantstootest antava laenu väljastamist on vähemalt 25% ja pärast laenu väljastamist on vähemalt 10%;

2) ettevõtja laenumaksete ja intresside kattekordaja (DSCR) on igal ajahetkel konservatiivsel hinnangul vähemalt 1,1;

3) ettevõtja koguvõla ja EBITDA suhe (DEBT/EBITDA) on kuni 7 ja põllumajandussaaduste esmatootjatele kuni 10.

• 14.07.2023 jõustunud Rahastamislepingu nr 10 muutmise lepinguga nr 220 on muu hulgas jõustunud järgnev muudatus:

Sihtasutus võib alandada finantstootest antava laenu intressi võrreldes turutingimustega nii, et intress ei oleks väiksem kui 3% + viimane Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär (EKP määr).

Sihtasutus saab rahastamisvahendist pakkuda järgmisi finantstooteid:

• mikro- ja väikeettevõtete kasvulaen (5000-200 000 EUR);
• pikaajaline investeerimislaen (200 000-400 000 EUR).

Laenu saamiseks esitatakse sihtasutusele vormikohane taotlus ning finantstoote tingimuste punktis nr 2 toodud nõutavad dokumendid. Digiallkirjastatud taotluse koos lisadokumentidega palume saata e-posti aadressile mes@mes.ee, digiallkirjastamise võimaluse puudumisel saab taotlemiseks vajalikud dokumendid saata postiga: Oru 21, Viljandi 71003.

Laen MAK rahastamisvahendist põhineb:

Rahastamisleping nr 10 Maaelu arengukava 2014-2020 rahastamisvahendi sihtfondi haldamiseks

Rahastamislepingu nr 10 muutmise leping nr 346

Rahastamislepingu nr 10 muutmise leping nr 3

Rahastamislepingu nr 10 muutmise leping nr 201

Rahastamislepingu nr 10 muutmise leping nr 178

Rahastamislepingu nr 10 muutmise leping nr 49

Rahastamislepingu nr 10 muutmise leping nr 157

Rahastamislepingu nr 10 muutmise leping nr 81

Rahastamislapingu nr 10 muutmise leping nr 220