Kinnitatud
Asutajaõiguste teostaja
28.06.2022. a otsusega nr 1.3-1/6
1.1. Sihtasutuse nimi on Maaelu Edendamise Sihtasutus (edaspidi Sihtasutus).
1.2. Sihtasutuse asukoht on Viljandi, Eesti Vabariik.
1.3.Sihtasutuse asutaja on Eesti Vabariik ning asutaja õigusi teostab
Maaeluministeerium.
1.4. Sihtasutus on asutatud määramata tähtajaks.
1.5. Sihtasutus juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigis kehtivatest seadustest, muudest
õigusaktidest, Euroopa Liidu põhimõtetest ning käesolevast põhikirjast.
2.1. Sihtasutuse eesmärk on toetada ja elavdada Eesti maapiirkonna ettevõtlust, luues
paremaid võimalusi kapitalile ligipääsuks ning tõsta maaettevõtluse
konkurentsivõimet.
2.2. Tulenevalt p. 2.1 nimetatud eesmärgist on Sihtasutuse ülesandeks:
2.2.1. anda laene ja tagatisi ning arendada ja osutada muid finantsteenuseid;
2.2.2. asutada ja hallata sihtotstarbelisi fonde (edaspidi sihtfonde);
2.2.3. osaleda investeerimisfondi loomises, sealhulgas omakapitali investeeringuteks,
samuti kriisifondi loomises ja vajadusel seda laadi fondide haldamine;
2.2.4. kujundada maaelu mainet, tunnustada maaelu edendajaid, rakendada toetusi,
preemiaid ja stipendiume ning muid sotsiaalseid abinõusid, sealhulgas
eluasemelaen või –liising eeskätt koos krediidi- ja finantseerimisasutustega, mis
vastavalt Sihtasutuse eesmärgile tagavad tööjõu maaettevõtluses;
2.2.5. osaleda põllu- ja maamajanduse nõuandesüsteemi arendamisel, teadus- ja
arendustegevuses ning osutada nõuandeteenuseid;
2.2.6. täita maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadusest ning
kalandusturu korraldamise seadusest tulenevaid haldusülesandeid;
2.2.7. täita muid seaduse alusel antud ülesandeid.
2.3. Sihtasutus võib oma eesmärgi täitmiseks võtta laenu ja sõlmida kapitalirendilepinguid
üksnes kõigi nõukogu liikmete ühehäälse otsuse alusel.
2.4. Sihtasutus võib osaleda, omandada ja võõrandada osalusi äriühingutes, asutada teisi
Sihtasutusi, ühineda teise Sihtasutusega või jaguneda üksnes asutajaõiguste teostaja
otsuse alusel. Sihtasutus osaleb üksnes äriühingus, mille tegevus on otseselt seotud
Sihtasutuse eesmärgi saavutamisega.
2.5. Sihtasutus võib omandada kinnisasju ja kinnistatud laevu, kui see on otseselt seotud
Sihtasutuse eesmärgi saavutamisega ning võõrandada neid nõukogu otsuse alusel, välja
arvatud juhul, kui tegemist on majandusliku sisu poolest finantseerimistehinguga
(kapitalirent).
2.6. Sihtasutus teeb oma eesmärgi täitmiseks koostööd liikmelisuse ja partnerluse kaudu
erinevate isikutega, sealhulgas Eesti, teiste riikide ja rahvusvaheliste
institutsioonidega.
2.7. Sihtasutuse tegevuse eesmärgipärasuse kohta, kui see ei tulene õigusaktist,
sealhulgas haldusaktist, lepingust või käesolevast põhikirjast, annab Sihtasutuse
põhjendatud taotlusel arvamuse asutajaõiguste teostaja.
3.1. Sihtasutuse rahaliste vahendite allikad on:
3.1.1. Sihtasutuse asutamisel Sihtasutusele üle antud vara, muuhulgas on
Sihtasutuse sihtkapital moodustatud Euroopa Liidu Komisjoni ja Eesti Vabariigi
vahelise kokkuleppe (Memorandum of Understanding on the Management and
Use of The Counterpart Funds 10. oktoobrist 1992 ja Aide Memoire 10. augustist
1995 ning kiri 1A-B2-D(96) 10428 24. maist 1996) alusel Maaelu Laenude
Tagamise Sihtasutuse asutamiseks saadud Euroopa Liidu Tasakaalustava Fondi
Sihtotstarbelise eraldise arvelt;
3.1.2. riigieelarvelised eraldised;
3.1.3. muud sihtotstarbelised eraldised;
3.1.4. annetused ja toetused;
3.1.5. laenud;
3.1.6. Sihtasutuse majandustegevusest ning muudest allikatest laekunud vahendid.
3.2. Sihtasutuse vara allikaks võib olla ka riigi või muu isiku poolt Sihtasutusele
mitterahalise sissemaksena üleantav riigivara või muu vara. Sihtasutus võtab
kinnisasja või hoonestusõiguse tasuta omandamise lepingus selle vara
sihtotstarbelise kasutamise ja leppetrahvi maksmise kohustuse ulatuses, milles see
on nõutud riigivaraseaduse järgi.
3.3. Sihtasutus võib vastu võtta riigilt ja muult isikult rahalisi vahendeid ja muud vara,
kui temale ei teki vastuvõtmisega seoses kohustusi, mille täitmine oleks vastuolus
Sihtasutuse eesmärgiga.
3.4. Sihtasutus valitseb oma vara ja kasutab seda põhikirjalise eesmärgi saavutamiseks.
Kogu Sihtasutuse majandustegevuse tulem kasutatakse reservide moodustamiseks
või suurendamiseks või sihtkapitali suurendamiseks. Sihtasutus hoiab kõiki oma
rahalisi vahendeid Rahandusministeeriumis, teeb rahaliste vahendite arvelt makseid
Rahandusministeeriumi kaudu ja võib omada kontot krediidi- või finantseerimisasutuses
üksnes kokkuleppel Rahandusministeeriumiga.
3.5. Sihtasutus võib otstarbekama majandamise eesmärgil ja põhiülesannete täitmise
võimet vähendamata deponeerida oma rahalisi vahendeid hoiustena ja paigutada neid
väärtpaberitesse ning oma muud vara võõrandada, koormata, kasutusse või tagatiseks
anda. Väärtpaberi mõiste määratlemisel lähtutakse „Väärtpaberituru seadusest”.
3.6. Sihtasutuse kõikide tulude ja kulude kohta koostatakse tasakaalus eelarve, mis peab
vastama Sihtasutuse finantsplaanile, riigieelarve seaduse §-s 6 esitatud
eelarvepositsiooni reeglitele, §-s 10 esitatud netovõlakoormuse reeglile ning § 11
alusel kehtestatud piirangutele.
3.7. Sihtasutus koostab ja esitab Rahandusministeeriumile igal aastal riigieelarve seaduse
§-s 12 või selle alusel kehtestatud määruses sätestatud nõuetele vastavalt nõukogu
kinnitatud finantsplaani, mis on aluseks Sihtasutuse eelarve koostamisel.
4.1. Sihtasutuse juhtorgani (nõukogu ja juhatuse) liikmeks ei või olla isik:
4.1.1. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti;
4.1.2. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule
antud tegevusloa kehtetuks tunnistamise;
4.1.3. kellel on ärikeeld;
4.1.4. kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule;
4.1.5. keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud,
v.a juhul, kui andmed on karistusregistrist kustutatud;
4.2. Punktides 4.1.1–4.1.4 nimetatud piirangud kehtivad viis aastat pärast
pankroti väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või
kahju hüvitamist.
4.3. Sihtasutuse nõukogu liikmeks ei või olla isik, kellel on Sihtasutusega sisuline huvide
konflikt, mille allikaks võib muu hulgas olla asjaolu, et isik või temaga seotud isik:
4.3.1. on füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb sama majandustegevusega kui
Sihtasutus ega ole Sihtasutuse kaasasutaja;
4.3.2. on täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, kes tegeleb
sama majandustegevusega kui Sihtasutus ning ta ise või tema osalusega täis- või
usaldusühing ei ole Sihtasutuse kaasasutaja;
4.3.3. omab olulist osalust äriühingus, mis tegeleb sama majandustegevusega kui Sihtasutus
ning ta ise või äriühing, mille osanik või aktsionär ta on, ei ole Sihtasutuse kaasasutaja;
4.3.4. Sihtasutusega samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, v.a juhul,
kui tegu on riigi osalusega äriühinguga, selle äriühinguga samasse kontserni
kuuluva äriühinguga või äriühinguga, mis on Sihtasutuse kaasasutaja.
4.3.5. omab Sihtasutusega seotud olulisi ärihuve, mis väljenduvad muu hulgas olulise osaluse
omamises sellises juriidilises isikus või kuulumises sellise juriidilise isiku juhtorganisse,
kes on selle riigi asutatud Sihtasutuse oluline kaupade müüja või ostja, teenuste osutaja
või tellija.
4.4. Seotud isikuks loetakse abikaasa, vanem, laps ja lapselaps ning isik, keda seob nõukogu
liikme või nõukogu liikme kandidaadiga ühine majapidamine, kui seaduses ei ole
sätestatud teisiti.
5.1. Nõukogu on Sihtasutuse kõrgeim juhtimisorgan. Nõukogu kavandab Sihtasutuse
tegevust, korraldab Sihtasutuse juhtimist ja teostab järelevalvet Sihtasutuse tegevuse
üle. Oma ülesannete täitmiseks on nõukogul seadustest ja käesolevast põhikirjast
tulenevad õigused ja kohustused.
5.2. Nõukogu on kolme (3) kuni üheteistkümne (11) liikmeline. Nõukogu liikmed
määratakse maaeluministri poolt viieks (5) aastaks, sealjuures:
5.2.1. üks nõukogu liige määratakse rahandusministri ettepanekul;
5.2.2. üks nõukogu liige määratakse Maaeluministeeriumi ametnike või töötajate seast;
5.2.3. kolm nõukogu liiget määratakse lähtudes maaettevõtluse valdkondadest.
Maaeluministril on õigus, olenemata põhjusest, nõukogu liige igal ajal tagasi kutsuda.
Punkti 5.2. ja selle alapunktide täitmine ei mõjuta nõukogu otsustusvõimet ega otsuste
kehtivust.
5.3. Nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust, ja
aseesimehe, kes täidab nõukogu esimehe ülesandeid nõukogu esimehe äraolekul või
ajutise võimetuse korral oma ülesandeid täita.
5.4. Nõukogu ainupädevuses on:
5.4.1. vajadusel Sihtasutuse pikaajalise tegevusstrateegia määramine;
5.4.2. kinnitada hiljemalt majandusaasta alguseks aastased tegevuseesmärgid;
5.4.3. asutajaõiguste teostajale esitatava aastaeelarve kinnitamine;
5.4.4. Sihtasutuse majandusaasta aruande heakskiitmine pärast raamatupidamise
aastaaruannet auditeerinud vandeaudiitori ärakuulamist;
5.4.5. Sihtasutuse struktuuri kinnitamine;
5.4.6. Sihtasutuse varade kasutamise üldpõhimõtete kinnitamine;
5.4.7. audiitorite arvu määramine, audiitori nimetamine ja nende tasustamise
korra kindlaksmääramine;
5.4.8. juhatuse liikmete nimetamine ja juhatuse liikmete tagasikutsumise otsustamine;
5.4.9. juhatuse liikmete tasu suuruse ja maksmise korra otsustamine;
5.4.10. nõusoleku andmine igapäevase majandustegevuse raamest väljuvate
tehingute tegemiseks;
5.4.11. muudest seadustest ja käesolevast põhkirjast tulenevate otsuste tegemine.
5.5. Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem, kui neli
korda aastas. Nõukogu töökorra kehtestab nõukogu.
5.6. Nõukogu koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees, tema äraolekul
aseesimees. Koosolek kutsutakse kokku, kui seda nõuab nõukogu liige, juhatus või
audiitor. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole
nõukogu liikmetest. Nõukogu esimees esitab maaeluministrile ja rahandusministrile
nõukogu koosoleku päevakorra vähemalt kolm tööpäeva enne koosoleku toimumist.
5.7. Nõukogu koosolek protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul
osalenud nõukogu liikmed. Protokolli kantakse otsuse suhtes eriarvamusele jäänud
nõukogu liikme eriarvamus, mille ta kinnitab oma allkirjaga. Protokolli osas järgib
nõukogu rahandusministri nõudeid, kui need on kehtestatud. Nõukogu protokolli
koopia koos koosoleku materjalidega esitab nõukogu esimees maaeluministrile ja
rahandusministrile ühe kuu jooksul pärast nõukogu koosoleku toimumist;
5.8. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul
osalenud nõukogu liikmetest. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustavaks
koosoleku eesistuja (nõukogu esimehe või aseesimehe) hääl. Isiku valimisel loetakse
valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli.
5.9. Nõukogu liige ei tohi osa võtta tehingu arutamisest ega hääletamisest, kui
otsustatakse tema või temaga seotud isiku ja Sihtasutuse vahelise tehingu tegemiseks
nõusoleku andmist, samuti kolmanda isiku ja Sihtasutuse vahelise tehingu
tegemiseks nõusoleku andmist, kui nõukogu liikmel on selles tehingus Sihtasutusega
sisuline huvide konflikt, arvestades põhikirja punktides 4.3.-4.4 sätestatut.
5.10. Nõukogu võib teha otsuse koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletab
vähemalt 2/3 nõukogu liikmetest. Kui otsuste vastuvõtmine toimub koosolekut
kokku kutsumata, on juhatus kohustatud saatma otsuse projektid kõigile nõukogu
liikmetele, määrates tähtaja, mille jooksul nõukogu liige peab esitama selle kohta
oma seisukoha. Kui nõukogu liige nimetatud tähtaja jooksul ei teata, kas ta on
otsuse poolt või vastu, loetakse ta koosolekul mitteosalenuks. Hääletustulemuste
kohta on juhatus kohustatud koostama hääletusprotokolli, millesse on kantud:
Sihtasutuse nimi, protokollija nimi, vastuvõetud otsus koos hääletamistulemustega,
otsuse suhtes eriarvamusele jäänud nõukogu liikme nõudel tema eriarvamuse sisu,
muud hääletamise suhtes olulise tähtsusega asjaolud.
5.11. Nõukogu otsuse vastuvõtmise korral koosolekut kokku kutsumata on nõukogu
esimees kohustatud esitama maaeluministrile ja rahandusministrile nõukogu otsuse
eelnõu samal ajal selle väljasaatmisega nõukogu liikmetele ja hääletusprotokolli või
hääletustulemused viie tööpäeva jooksul pärast hääletamist. Kui nimetatud
kohustusi ei täideta, siis võib maaeluminister otsustada tasu maksmise peatamise
nõukogu esimehele või tasu vähendamise proportsionaalselt.
5.12. Tasu nõukogu liikmetele määrab maaeluminister. Nõukogu liikmetel on õigus
võrdsele tasule, kui seadusest selle alusel kehtestatud määrusest või põhikirjast ei
tulene teisiti. Nõukogu esimehele võidakse määrata suurem tasu. Nõukogu liikmele
võidakse määrata täiendav tasu seoses tema osalemisega audiitortegevuse seaduses
nimetatud auditi komitee või muu nõukogu organi tegevuses. Tasu maksmisel
arvestatakse nõukogu liikme osalemist nõukogu koosolekutel ja nõukogu organi
tegevuses. Maaeluminister võib otsustada nõukogu esimehe tasu maksmise
peatamise, kui põhikirja punktides 5.6, 5.7 ja 5.11. nimetatud teavitamiskohutus on
täitmata, või vähendamise proportsionaalselt perioodiga mille jooksul viidatud
kohustust ei täidetud. Nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogust ei maksta talle
hüvitist.
6.1. Sihtasutuse juhatus juhib ja esindab Sihtasutust ning käsutab Sihtasutuse vara
põhikirjast tulenevate ning nõukogu poolt antud volituste piires. Oma ülesannete
täitmiseks on juhatusel seadustest ja käesolevast põhikirjast tulenevad õigused ja
kohustused.
6.2. Sihtasutuse juhatus on ühe (1) kuni kolme (3) liikmeline. Kui juhatuses on üle kahe
liikme, valivad juhatuse liikmed endi seast juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse
tegevust, ja vajadusel esimehe asetäitja, kes täidab juhatuse esimehe ülesandeid
juhatuse esimehe äraolekul või tema võimatuse korral oma ülesandeid täita. Juhatuse
igal liikmel on õigus esindada Sihtasutust kõigis õigustoimingutes.
6.3. Nõukogu määrab juhatuse liikme(d) ametisse viieks (5) aastaks.
6.4. Sihtasutuse juhatuse ülesanneteks on:
6.4.1. juhtida Sihtasutuse igapäevast tegevust ning viia ellu nõukogu otsuseid ja
kasutada selleks Sihtasutuse vahendeid.
6.4.2. esindada Sihtasutust oma volituste piires suhetes kolmandate isikutega;
6.4.3. korraldada Sihtasutuse raamatupidamist ja esitada nõukogule kinnitamiseks
Sihtasutuse majandusaasta aruande;
6.4.4. esitada nõukogule vähemalt kord nelja kuu jooksul ülevaade
Sihtasutuse majandustegevusest ja majanduslikust seisundist, samuti teatama
kohe Sihtasutuse majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest
Sihtasutuse majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest;
6.4.5. valmistada ette nõukogu koosoleku materjalid ja otsuse eelnõud ning anda
nõukogule aru oma tegevusest;
6.4.6. vajadusel moodustada krediidikomitee ja muid ekspertkomisjone;
6.4.7. korraldada töösuhteid Sihtasutuses, kaasata vajadusel koosseisuväliseid
töötajaid ühekordsete tööde tegemiseks ning eksperte, sõlmida nendega lepinguid
ja maksta tasu;
6.4.8. tegema kõik endast sõltuva Sihtasutuse eesmärgi täitmiseks;
6.4.9. täita muid seadusest ja käesolevast põhikirjast tulenevaid ülesandeid, mis ei ole
nõukogu pädevuses.
6.5. Juhatus on kohustatud Sihtasutuse juhtimisel järgima nõukogu seaduslikke
korraldusi.
6.6. Kui nõukogu on määranud ühe juhatuse liikme vastutusvaldkonnaks juhatuse
tegevuse juhtimise, siis juhinduvad juhatuse liikmed juhatuse esimehe valimisel
sellest nõukogu suunisest.
6.7. Kui nõukogu ei ole juhatuse liikmete vastutusvaldkondi määranud või on määranud
vastutusvaldkonnad osaliselt, on juhatus kollegiaalse otsusega kohustatud
vastutusvaldkonnad piiritlema. Kuni küsimus ei ole määratud mõne juhatuse liikme
vastutusvaldkonda, lahendatakse see kollegiaalselt.
6.8. Juhatuse otsused peavad olema kollegiaalsed küsimustes, mis on ette nähtud
seaduses, määruses või põhikirjas, mille osas nõukogu on nõudnud kollegiaalse
otsuse vastuvõtmist või mille osas juhatuse esimees peab vajalikuks kollegiaalse
otsuse vastuvõtmist. Muid küsimusi otsustavad juhatuse liikmed Sihtasutuse nimel
oma vastutusvaldkonna piires.
6.9. Juhatusel on sellekohasel vajadusel kollegiaalse otsusega õigus delegeerida
oma ülesannete täitmist Sihtasutuse töötajatele, samuti volitada neid esindama
Sihtasutuse huve suhetes kolmandate isikutega. Juhatus määrab Sihtasutuse siseselt
isikud, kes tegutsevad haldusmenetluses menetlustoimingute sooritamisel
Sihtasutuse nimel, kui seaduses või määruses ei ole sätestatud teisiti.
6.10. Nõukogu esimees sõlmib nõukogu volituse alusel juhatuse liikmetega lepingud,
milles nähakse ette juhatuse liikmete õigused ja kohustused Sihtasutuse suhtes.
6.11. Nõukogu võib juhatuse liikme tagasi kutsuda ainult mõjuvatel põhjustel, milleks on
eelkõige kohustuste olulisel määral täitmata jätmine või võimetus juhtida
Sihtasutust. Juhatuse liige võib juhatusest tagasi astuda sõltumata põhjusest,
teatades sellest nõukogule. Juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused
ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule.
6.12. Juhatuse liikmele võib tasu maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu
alusel. Kui juhatuse liige täidab lisaks Sihtasutuse juhatuse liikme ülesannetele
muid Sihtasutusele vajalikke ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib tasu
maksta üksnes juhul, kui see on ette nähtud juhatuse liikme lepingus.
6.13. Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust.
Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab
Sihtasutusele seatud eesmärkide täitmist. Majandusaasta jooksul makstava
täiendava tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele eelmisel
majandusaastal makstud neljakordset keskmist kuutasu, mille arvutamisel ei võeta
arvesse eelmisel majandusaastal makstud käesoleva punkti esimeses lauses
nimetatud täiendavat tasu.
6.14. Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel nõukogu
algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta
juhatuse liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme kuu tasu ulatuses.
6.15. Juhatuse liikmele võib nõukogu põhjendatud otsuse alusel pärast juhatuse liikme
volituste perioodi lõppu maksta hüvitist konkurentsikeelu järgimise eest kuni 12
kuu jooksul, kusjuures kuu eest makstav hüvitis ei või olla suurem volituste
lõppemise ajal kehtinud kuutasust.
7.1. Nõukogu kinnitab krediidiriskide otsustuspädevused.
7.2. Vajadusel moodustab juhatus krediidiriskide hindamiseks krediidikomitee, mis
tegutseb juhatuse poolt kehtestatava reglemendi alusel ja pädevuse piires ning
langetab laenude ja tagatistega seonduvaid otsuseid.
7.3. Vajadusel moodustab nõukogu või juhatus ekspertkomisjone või nimetab eksperte.
Ekspertkomisjonide ja ekspertide tööd korraldab juhatus.
8.1. Sihtasutuse majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. Juhatus
korraldab Sihtasutuse raamatupidamise vastavalt kehtivatele õigusaktidele.
8.2. Sihtasutusel peab olema audiitor. Audiitori võib nimetada ühekordse
audiitorkontrolli tegemiseks või teatud tähtajaks. Audiitorite arvu määrab ja audiitori
nimetab nõukogu, määrates ühtlasi ka audiitori volituste kestuse ja tasustamise korra.
8.3. Pärast majandusaasta lõppu korraldab juhatus raamatupidamise aastaaruande
ja tegevusaruande koostamise ning esitab aruanded audiitori(te)le kontrollimiseks.
Hiljemalt kolme (3) kuu jooksul majandusaasta lõppemisest esitab juhatus aruanded
koos audiitori järeldusotsusega nõukogule kinnitamiseks.
8.4. Sihtasutus peab esitama kolme kuu jooksul majandusaasta lõppemisest
arvates Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile auditeeritud ja kinnitatud
majandusaasta aruande koopia. Koos aruandega esitatakse ülevaade selle kohta,
kuidas nõukogu on Sihtasutuse tegevust aruandeperioodil korraldanud, juhtinud ja
järelevalvet teostanud, ning näidatakse nõukogu ja juhatuse liikmeile majandusaasta
jooksul makstud tasude summa.
8.5. Sihtasutus avalikustab oma veebilehel:
8.5.1. majandusaasta esimese ja kolmanda kvartali kasumiaruande, bilansi ja
rahavoogude aruande võrrelduna eelmise aasta sama perioodi andmetega ning
ülevaate kvartali majandustegevusest ühe kuu jooksul pärast kvartali lõppemist;
8.5.2. majandusaasta teise ja neljanda kvartali kasumiaruande, bilansi ja rahavoogude
aruande võrrelduna eelmise aasta sama perioodi andmetega ning ülevaate kvartali
majandustegevusest kahe kuu jooksul pärast kvartali lõppemist.
8.6. Sihtasutus peab tagama sisekontrollisüsteemi toimimise.
8.7. Sihtasutus on kohustatud moodustama siseaudiitori ametikoha või ostma
siseaudiitori teenust audiitorühingult, kui aruandeaasta bilansipäeva seisuga on
Sihtasutuse bilansimaht suurem kui kaks miljonit eurot või aruandeaasta tulud on
suuremad kui kaks miljonit eurot.
8.8. Sihtasutusel on õigus loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori
teenuse ostmisest audiitorühingult, kui see võib nõukogu hinnangul osutuda
majanduslikult otstarbekaks. Nõukogu sellekohane otsus tuleb eelnevalt
kooskõlastada Sihtasutuse asutajaõiguste teostajaga. Asutajaõiguste teostajal on
õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada selleks enda poolt juhitava asutuse
struktuuriüksust.
